Päris suur osa Tallinnast peitub detailides. Olgugi et see pole kunstina mõeldud, näeb see ometigi väga vahva välja. Mina nimetaksin seda juhuse tahtel sündinud kunstiks, mis läheb teinekord sujuvalt üle tänavakunstiks. Siin ei ole enam tõesti vaja küsida: „Mida tahab kunstnik meile sellega öelda?“ Kunstnikul ei olnud (ilmelt) üldse mõttes kunsti teha.
See kunstnik oli koduperenaine.
See kunstnik oli elektri alajaama isolaatorite värvija.
See kunstnik külastas Kiek in de Kök`i.
See kunstnik oli Transpordiameti töötaja.
See kunstnik tüdines tervisejooksust.
Aug 5, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 Kommentaar(i):
Post a Comment